Abilinnapea Joosep Vimma sõnul toob iga asjalikult tegutsev ettevõtja linnale kasu

„Tallinnas toodetakse üle poole Eesti sisemajanduse koguproduktist. Ettevõtlus on väga oluline osa Tallinna majandusest. Iga ettevõtja, kes Tallinnas asjalikult toimetab toob linnale kasu,“ rääkis Talllinna ettevõtluspäeval abilinnapea Joosep Vimm.

Ta tõi esile, et kuna ettevõtluspäeva teemad on hästi valitud, siis püsib ka ettevõtjatel jätkuvalt huvi osaleda ettevõtluspäeval. „Ettevõtjad soovivad üksteist ka silmast silma näha ning vestluste käigus vahetult uusi kontakte luua. Lihtsalt arvutiekraani taga ei saa vahetut suhtlust ning kiiret tagasisidet, aga seda 1600 ettevõtluspäevale registreerunud ettevõtjat ja kaasalööjat just soovivad,“ märkis Vimm.

Ettevõtluspäev on tema sõnul just see koht, kus ettevõtjatel ja ettevõtluse huvilistel on võimalus kokku tulla. Saab jagada oma kogemusi ning teisalt saada ka ise inspiratsiooni ja luua kontakte. „On väga oluline, et oleme seda võimalust juba 20 aastat teinud ning jätkame seda kindlasti ka edaspidi,“ kinnitas abilinnapea.
 

Viru konverentsikeskuses aset leidnud Tallinna ettevõtluspäev toimub tänavu juba 20. korda. Selle aasta teemaks oli „Tuleviku ettevõtluses maksavad oskused”, mille all keskenduti ettevõtlusoskuste arengule ning olulisusele muutuvas ärikeskkonnas.

Enam kui 50 ettevõtluspäeva seminaril arutati, mil viisil kasvab ettevõtlusoskuste tähtsus tulevikus ja miks peavad ettevõtjad olema valmis kohanema kiiresti muutuva majanduskeskkonnaga. Samuti miks peaksid ettevõtjad omama laiemaid teadmisi tehnoloogia ja finantsjuhtimise valdkonnas, kaasa arvatud robotiseerumise ja tehisintellekti rakendamise osas.

Kogukonna kaasamine

Üheks aruteluteemaks oli kogukonna kaasamine ja erinevate inimestega koostöö tegemine, mis on tulevikus samaväärne oskus kui näiteks tehisintellekti tundmine või koodimine. Taltechi teadurid arutlesid selle üle, kuidas siis tegelikult inimesi kaasata ning ühise eesmärgi nimel tööle panna?

Sotsioloog Peeter Vihma tõi esile, et majanduslik efektiivsus kasvab, kui inimesed saavad oma sisemist potentsiaali kogukonna kaudu rohkem ära kasutada. Eesti kogukonnamootori põhiliseks käivitajaks on praegu ikka mingi ohutunnetus ning selle ohu tekitajaks on kahjuks ettevõte ja ettevõtja, tõdes ta. „Me teame seda, kuidas meid ohustavad erinevad kaevandused või tuulepargid. Me ei lepi suure puidutööstusettevõttega meie tagaõuel. Meie ettevõtjad ei saa sotsiaalset luba tegevuseks ning nad ei saagi tegutseda,“ lausus ta.

Kui teadvustame seda, et ettevõtja on kogukonnaga nii globaalsel kui ka lokaalsel tasandil, siis see oleks esimeseks sammuks vastuolude ületamisel. „Kuidas viia asjad niikaugele, et kohalikud inimesed tunneksid, et mingi uus ettevõte on ka neile kasulik? Et ka kogukond oleks kaasatud. Üheks lahenduseks oleks ka ettevõtjate vahetum suhtlemine kogukondadega ning koos teravatele küsimustele lahenduste leidmine. Kogukonnale tuleb anda rohkem infot, et nad saaksid kujundada oma sisukoha ning küsimuste tekkimisel tuleb anda ausad vastused,“ pakkus Vihma.

Omavalitsuse roll

TalTechi teadmussiirde juht, avaliku halduse ekspert Külli Taro tõi välja, et avalikud algatused on enamuses küll millegi vastu, kuid rahvaalgatuse portaal, kus inimesed annavad digitaalselt oma allkirju, on suutnud aastate jooksul väga hästi näidata ühiskonna meelsust ja teemade olulisust.

„Praegu on antud juba ligikaudu 700 000 digiallkirja. Igas kuus antakse mitu tuhat allkirja. Järjest rohkem on inimesed nõus andma oma PIN-koodid selleks, et ühineda mingisuguse algatusega. Keskkond ja avalik ruum olid kohalikele inimestele tähtsamad juba enne, kui hakati rääkima rohepöördest,“ leidis ta.

Paljud algatused ei ole mitte riigi taseme, vaid kohalike omavalitsuste teemal. „Kohalikul omavalitsusel on avaliku ruumi kujundamisel ja igasugusel planeerimisel ning keskkonna loomisel võtmeroll ning seepärast tegelevad ka kogukonnad rohkem nende teemadega,“ täiendas Taro.

Samas pole paljudel kohalikel omavalitsustel huvi ettevõtluse vastu, sest see ei anna mingit tulu. „Kui ettevõttesse tuuakse bussiga inimesi tööle teisest omavalitsusest või kaasatakse tippspetsialiste välismaalt, siis jäävad omavalitsused tühjade kätega,“ tõi ta näiteks.

Tema sõnul tuleb ka ettevõtetel rohkem panustada, et kohalikud omavalitsused ning seal elavad inimesed saaksid ettevõtlusest rohkem kasu ning niiviisi kaoksid hirmud lubada ettevõtteid oma nö tagaaeda.