Ootame põhikooli lõpetajaid ja gümnasiste ennast proovile panema Tallinna Ettevõtluspäeva eriprojektis: Noorte inspiratsioonilabor

4.-5. oktoober Spacex sündmuskeskuses

Kas tunduvad tuttavad küsimused:
Miks peab mingeid aineid õppima?
Kuidas oma teadmisi ja oskusi tulevikus rakendada?
Mille järgi teha õiged karjäärivalikud?
Kas kutsekool, ülikool või kohe tööle?

Inspiratsioonilaboris on loodud reaalsusele sarnane keskkond erinevate valdkondade töö ja töös kasutatavate tehniliste vahendite tutvustamiseks. Noortel on võimalus katsetada erinevate ametite tööülesandeid, et seeläbi parem ülevaade saada õige elukutsevaliku langetamiseks.  Inspiratsioonilaboris on esindatud järgmised valdkonnad: infotehnoloogia, mehaanika, disain, kaubandus, maksundus ja toll, kinnisvarahooldus, ettevõtlus ning meelelahutus.

Infotehnoloogia ala nutilabor haarab külastaja põnevasse digitaalsesse maailma, pakkudes elamusi läbi kaasahaaravate tegevuste. IT valdkonda on tutvustamas kõige põnevamad nüüdisaja tehnoloogilised lahendused nagu näiteks Google Glass prillid, virtuaalmaailma tutvustav VR labor ning robootika ristmik ja tark maja. Laboris pakub lusti näotuvastuse süsteem FaceKisosk, mis leiab igale külastajale näojoonte järgi vastavuse mõne kuulsusega.

Oma kõrgtehnoloogilisi saavutusi tutvustavad Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Tarkvaraarendusklubi Lapikud, Tallinna Ülikool ning Tartu Ülikool. Kohal on ka Microsoft oma mängukonsoolidega. Infotehnoloogia ala tegevusi koordineerib Eesti Infotehnoloogia ja telekommunikatsioonil Liit.

Ettevõtluse alal saavad kõik soovijad läbida ettevõtluse kiirkursuse „Välkettevõtlus“ ja seda kõike 10 minutiga! Kaasa löövad ka õpilasfirmade tugiorganisatsiooni Junior Achievement Eesti, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse ja Sotsiaalsete Ettevõtete võrgustiku esindajad, et nakatada noori ettevõtluspisikuga. Ettevõtluse ala tegevusi koordineerib Tallinna Ettevõtlusamet.

Kinnisvarahoolduse alal uuritakse täpselt järgi, mis see valdkond endas sisaldab. Katsetada saab nii põrandahooldusmasinaga töötamist kui erinevate seinakattematerjalide paigaldust. Ühtlasi õpitakse hoolitsema ka haljastuse eest, mille raames luuakse kompositsioone erinevatest taimedest. Kinnisvarahoolduse ala tegevusi koordineerib Tallinna Kopli Ametikool.

Kaubanduse alal tutvustatakse mitmekesiseid karjäärivõimalusi kaubanduses. Kahe päeva jooksul tutvustavad oma tööd ja valdkonda tänased edukad ostujuhid, suhtekorraldajad, teenindusspetsialistid, kaupluste juhatajad, koolitusjuhid jne. Spetsialistide käe all lahendatakse valdkonna praktilisi ülesandeid, et saada ettekujutus töö sisust. Noortega vestlevad Kaubamaja, Circle K, Selveri, COOPi, Rimi, Prisma ja ABC Supermarketsi parimad spetsialistid. Infot saab ka kooli kõrvalt töövõimaluste kohta juhtivates kaubandusettevõtetes. Kogu kaubanduse ala tegevust koordineerib Kaupmeeste Liit.

Tehnoloogia alal kutsub Eesti 2.0 tutvuma uute tehnoloogiatega Eesti koolidele. Cody aitab igal noorel teha endale sobivas tempos esimesi samme programmeerimises ning MoleQl pakub võimalust lahendada keemiaülesandeid augmenteeritud reaalsuses.

Meelelahutuse alal on püsti pandud peaaegu päris telestuudio, kus saab ennast proovile panna nii reporteri- ja operaatoritöös kui tutvuda päris express-makeup saladustega võtteplatsil. Meelelahutuse ala tööd koordineerib ETV+ noortetoimetus, kaasa löövad ka Digitally Yours, SMK ilu ja koolituskesku, Innovaatilise Hariduse Keskus OGOGO ja Robootika kool ROBOGO. 

Maksunduse ja tolli alal on loomulikult kohal Maksu- ja tolliamet oma alarmsõidukiga, mille varustusega on võimalik lähemalt tutvuda, samuti saab teada, milline salakaup hetkel kõige rohkem levib. Lisaks jagatakse hulgaliselt maksutarkust ning häid nõuandeid edukaks ettevõtluseks ja tööeluks.

Disaini alal on võimalik vallandada enda loomingulisus põnevates ja praktilistes töötubades. Kolmapäeval toimub siiditrüki ja kangakujunduse töötuba, mille raames avab EKA tekstiilidisaini tudeng Triin Talts kangadisaini maailma põhjalikult, vastab kõikidele küsimustele ning tutvustab töövahendeid ja näidiseid. Kõik soovijad saavad ka ise siiditrükki katsetada. Neljapäeval toimub klaasidisaini töötuba, mille käigus saab EKA vilistlaste ja õppejõudude, klaasikunstinke Mari-Liis Makuse ja Toomas Mäelti juhendamisel valmistada ise klaasist ehteid, klaaspärleid või vitraaže. Lisaks töötubadele avardab silmaringi ja pakub avastamisrõõmu ka disainivaldkonna näitus, mis koondab kõiki Eesti Kunstiakadeemia disainivaldkonna osakondi ja õppekavasid. Tutvuda saab disainierialadega, teostatud projektide, lõputööde ning prototüüpidega. 


Kõiki Inspiratsioonilaori tegevusi ühendab saali keskel asuv lava, kus keskendutakse erinevate tulevikuvõimaluste pakkumisele. Laval astuvad üles tuntud edukad inimesed, et tuua noorteni oma inspireerivad lood, vastates küsimusele „Miks ma pean?!“ Inspireeritud ja motiveeritud inimene lööb kõikjal läbi, ükskõik, kellena ja kus ta töötab! Lavaprogrammi juhib Star FM-i saatejuht Marko Lõhmus.

LAVAPROGRAMM 

4.oktoobri lavaprogramm

Kell 11.00       CPT Alo Martinson, NATO küberkaitsekeskuse ohvitser   

Kell 11.15       Gert – Kristjan Rungi, GKR Trade OÜ, noor ettevõtja ja mahlatootja

Kell 11.30       Urmas Kamdron, Real Media OÜ, müügikoolitaja ja fotograaf

Kell 13.15       Anna Gavronski, ERR, "pealtnägija" saatejuht

Kell 13.30       Henry Arnhold, JCI 2018.a president

Kell 14.15       Elina Born, laulja

Kell 15.00       Merilin Taimre alias Paljas Porgand,  blogija

Kell 15.15       Rene Poljakov, Fitlap looja

5. oktoobri lavapogramm

Kell 11.00       Meeme Mõttus, CityMed hambakliiku juht

Kell 11.15       Kevin Rääbis, Tartu Tammekas ja KR kelladrändi looja

Kell 13.00        Ülle Pihlak, EBS

Kell 13.15        Monika Tuvi, tantsutreener ja koreograaf

Kell 14.15        Kristjan Kasearu, laulja ja näitleja

Kell 15.00       Alissa Vassilkova, maailam parimate kõlarite Estelon kõlaribrändi looja    

Üritusele on oodatud eelkõige noored ise, aga samuti ka kõik noortega tegelevad inimesed (klassijuhatajad, huvijuhid, noorsootöötajad, lapsevanemad jt), kes juhendavad noori karjäärivalikutes.

Enne oluliste otsuste langetamist peab kindlasti järgi proovima, kas soovitud valdkonna töö sisu ikka vastab ootustele. Tule ja katseta kõik järgi, siis on otsustamine lihtsam. 

 

Registreeri SIIN

 

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioonil Liit ehk ITL kutsub noori uudistama inspiratsioonilabori IT-ala. Mida seal näeb ja proovida saab?

 ITL-i uuendatud veebileht StartIT tutvustab noortele IT-ameteid ja IT-erialasid.

Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituut tutvustab tehnilisi ja tarkvaralisi lahendusi, mis on üliõpilaste loodud või mida kasutatakse uute tehnoloogiliste võimaluste välja töötamisel. Robootika ning asjade interneti valdkondades on võimalik tutvuda üliõpilaste loodud linnaristmikuga ning targa maja lahendusega. Ennast saab panna proovile eesti keeles kirjutamisel – rõhk on kiirusel. Saab proovida pilgujälgimisprille ning testida oma tähelepanuvõimet nii inspiratsioonilaboris ringi liikudes kui ka mõnda mängu mängides.

Tartu Ülikool esitleb inspiratsioonilaboril IT-alal menukaid Google Glass nutiprille.

Mängusõprade jaoks on Microsoft väljas oma ägedate Xbox One ja Xbox Kinect mängukonsoolidega. Teadupärast ei valmi ükski konsool ega mäng ilma programmeerimiseta.

TTÜ IT-teaduskonna ja TTÜ IT Kolledži tudengid ootavad end proovile panema programmeerimises ja arvuti parandamises! Lisaks tutvustatakse õppimisvõimalusi IT-erialadel. Uuri ka, kes on Lapikud.

TTÜ VR-labor tutvustab virtuaalreaalsuse maailma – seikle virtuaalkosmoses või modelleeri endale virtuaallinn. Tutvu nende tegevustega ja ole kindlasti kohal. Kõik on IT!

 

Inspiratsioonilabori lavaprogrammi avaesinejaks on Nato Küberkaitsekeskuse ohvitser Alo Martinson

 Nato Küberkaitsekeskuse ohvitser Alo Martinson  räägib inspiratsioonilabori avaesinejana põneva loo oma kogemustest  Natos teemal "Redel, mis võib olla ka pikali". Saame teada kuidas ta sellise elukutseni jõudis ja mis väljakutsed tal teel ees on olnud. Alot saab kuulata Spasexis 4. oktoobril kell 11.00. Ole kohal!

 

Tipptasemel kõlarite brändi Estelon üks loojatest Alissa Vassilkova: Kui eesmärki ei ole, siis on tegemist hobi, mitte ettevõtlusega

 Alissa Vassilkova on ambitsioonikas noor ettevõtja, kes on Esteloni kõrgkvaliteetseid kõlareid arendava ettevõtte Alfred&Partners OÜ kaasasutaja ja tegevjuht. Alissa juhtimise all on Estelon jõudnud nii USA, Aasia kui ka Venemaa turgudele ning võitnud mitmeid mainekaid auhindu üle kogu maailma. Alissalt on õppida palju ja seepärast uurisime, mis on aidanud Estelonil jõuda tippude tippu.

Mis on Sinu moto ettevõtjana?

Ma arvan, et iga ettevõtja jaoks on oma seatud eesmärgi saavutamine kõige olulisem preemia. Kindlasti ei tohi keskenduda ainult rahanumbrile. Raha on võimalik teenida mitmel moel, kuid kas ka alati targalt ja eesmärki silmas pidades? Mina arvan, et oluline on püüelda oma eesmärgi poole ja mitte alla anda, küll see rahanumber ka järgi tuleb kui kõike õigesti teha. Nii et minu eesmärk on viia Estelon maailma tippu ja kindlustada, et Estelon sinna ka jääks.

Mis olid Sinu esimesed tegevused, kui asusid planeerima Esteloni turundustegevusi?

Meie eesmärk oli algusest peale jõuda maailma tipptegijate hulka. Selline ambitsioon on aidanud õigel sihil püsida ja mitte alla anda. Vahel mõtlen tagasi, et kui oleks teadnud, mis kõik ees ootab, oleks ehk veidi põhjalikumalt kaalunud sellesse ärisse astumist, kuid usun, et see kõik on seda väärt. Töö on niivõrd huvitav, et iga uue eesmärgi täitmine annab aina enam hoogu juurde.

Oma tegemistes lähtun alati sellest, kuhu tahame jõuda ja mida tahame saavutada. Kui nüüd rännata ajas 6 aastat tagasi ja analüüsida toona tehtud otsuseid, siis on näha, et need ei olnud juhuslikult. Need olid kindla mustri järgi ja ühele kindlale eesmärgile suunatud.

Globaalse brändi loomiseks on oluline roll meedial. Läti või Soome turule sisenemine ei oleks meile kindlasti rahvusvahelist meediat genereerinud. Kuna USA on hästi suur ja tugev turg, lisaks kõigele veel inglisekeelne turg, siis see tundus ainuõige valik. Seal toimub iga aasta ka maailma suurim tarbeelektroonikamess CES, kus avaneb võimalus tutvustada end kogu maailma turgudele ja saada inglisekeelset meediakajastust. Kõlab nagu plaan! Aga kas see on ikka õige otsus – minna välja tundmatu tegijana? Kes meid märkab? Kes meist kirjutab? Nõnda otsustasimegi paar kuud varem ühele kohalikule USA messile hoopis minna. Seal meid märgati. Meist kirjutati. Huvi oli nii suur, et paar kuud hiljem CESile minnes oli kõigil suur huvi meie toote vastu juba olemas ja saime veel suurema meediakajastuse, auhinna ja esimesed kliendid/koostööpartneridki. Seega alati tasub liikuda sammukese võrra tagasi ja veenduda, kas valitud tegevus on õige, kas kõik riskid on maandatud, ega midagi kahe silma vahele jäänud pole? Äkki selle eesmärgi saavutamiseks peab veel midagi tegema?

Mis on turunduse planeerimisel kõige olulisem?

Kõige olulisem on alati aru saada miks ma midagi teen. Mis eesmärki täitma asume? See eesmärk on vaja endale selgelt kirja panna (neid võib olla ka mitu). Antud eesmärk peab olema kuidagi mõõdetav ja suure tõenäosusega on võimalik kirja panna minimaalne eesmärk, millega rahule jääme ja ka maksimaalne, mis ületaks meie ootusi. Nüüd, kui on selge, mida me saavutada tahame, tuleb endale selgeks teha, millist teed pidi oma eesmärgini jõuab ja mis tegevusi selleks tegema peab.

Mida teha, kui avastad, et planeeritud turundustegevused ei toimi?

Oma eesmärgini jõudmiseks on kindlasti vaja planeerida mitu teed ja valida, millist mööda eesmärgini kõige efektiivsemalt jõuame. Selge on see, et kõik ei lähe alati nii nagu planeeritud, seetõttu peab olema valmis vahepeal suunda muutma, minema n-ö kõrvalteed pidi, kuid oluline on mitte muuta eesmärki. Eesmärk peab alati olema slime ees, seda ei tasu jooksvalt ilma olulise põhjuseta muuta, pigem tuleb otsida uusi teid, kuidas selleni jõuda. Kui eesmärki pole, siis on tegu pigem “hobi”, mitte ettevõtlusega, kus pidevalt teed midagi, aga tulemus ei ole mõõdetav ja võrreldav. Üldjuhul niisuguse tegevusega arengut ei kaasne, inimesed lähevad liiga mugavaks kui lubada neil oma eesmärgist loobuda.

Mis on olnud suurim üllatus Esteloni turundustegevustes, mis tõi edu ja mille kohta ei oleks esialgu osanud seda loota?

Kui iga tegevus on planeeritud ja iga tegevusega kaasnevad ootused, mis eesmärki täita soovid, siis üsna raske on millestki üllatuda ? Samas ei ole nii sugugi igav, nagu sellest vastusest võiks välja lugeda. Pigem annab see võimaluse nautida iga kord seda tunnet, kui oled taas midagi saavutanud. Selline tegutsemis- ja mõtteviis aitab vältida põrumisi, sest neid sellisel juhul lihtsalt ei esine. Nimelt kui miinimum stsenaarium on kohe algusest peale planeeritud, siis selle täitmine on pigem võit, mitte pettumus, kui maksimaalset eesmärki ei saavutatud. Sama lugu ka negatiivse stsenaariumiga – kui kohe algusest paika panna, et üks tulemustest võib olla ka selline, siis votad seda kui iseenesest mõistetavat olukorda ja otsid “uut teed”, kuidas selle eesmärgini ikkagi jõuda. See võtab lihtsalt natuke rohkem ressurssi.

Allikas

 

Müügikoolitaja Urmas Kamdron: Eesti ettevõtted ei taha, et neile helistatakse

 “Inimesed ja ettevõtted ei pane enam oma kodulehtedele ega e-kirjade lõppu telefoninumbreid, mis viitab selgelt sellele, et ära neile helista. Rääkimine on aga inimlikum ja tihti efektiivsem viis kliendi jaoks oma probleemi lahendada kui kirjutamine”. Nii ütles Tallinna Ettevõtlusameti korraldatud seminaril ettevõtja ja koolitaja Urmas Kamdron, kes kõneles teemal “Kas sina tead, kes su ettevõttes müüki juhib”.

Seminari laiem teema oli “Edukaks esimesel katsel”. Urmas jagas oma kogemusi ja mõtteid, kuidas müügis ja juhtimises õnnestumisele ise kaasa aitadata.

Kumb müüb paremini - ekstravert või introvert? 

Inimesed arvavad automaatselt, et ekstraverdid on müügis paremad, sest neil on lihtne vestlusi alustada, aga see ei tähenda, et nad poleks veidi väsitavad – nad paugutavad tihti üle. Uuringud kinnitavad, et kõige parem inimtüüp müügitööks on ambivert – segu intro- ja ekstraverdist. Ehk teisisõnu on kummalgi inimtüübil võimalik õppida teise poole omadusi. “Olen täheldanud enda peal, et ekstraverdil on palju keerulisem oma natuuri pidurdada kui introverdil asju juurde õppida, aga hea tahte korral on see siiski võimalik.”

Edukaks saamise alus on hea tervis

Käi külma dušši all, tee sporti ja söö tervislikult. “Panin oma elunädalad graafikusse kirja (A 90-year human life in weaks) ning, arvestades Eesti keskmist eluiga, on mul veel kuskil pool elu elada jäänud. Suhteliselt jama värk, sest pidutsetud on palju ja smuutisid hakkasin jooma alles eelmisel aastal. Aga kunagi pole hilja alustada energiat andva elustiiliga.”


Aita teised ree peale 

“Olen õppinud, et alati on meie ümber inimesi, kes kunagi initsiatiivi ei võta, kuid samas tahavad kaasa lüüa. Oluline oskus on sellised tüübid ära tabada ja neid kaasata, sest õigel juhendamisel võivad nad teha suuri tegusid.”


Suhtle positiivsete inimestega

Paratamatult on nii, et kui suhtled vinguviiulitega, hakkad lõpuks ise ka hädaldama. Leia endale ümber inimesed, kes mõtlevad samamoodi nagu sina ja kes on nähtavalt power’igalaetud - selline entusiasm on nakkav. Müügitöös hoia eemale “nanosendi-tingijatest” – need on inimesed, kes käivad mööda ettevõtteid ja virisevad, et toode/teenus on kehv/kallis ning konkurent annaks 10 senti alla jne. Sellised kliendid ei jää nagunii püsima, sest lahkuvad mõne teise ettevõtte 10-sendise sooduka peale.

Leia oma vooseisund

See on seisund/tegevus/vms, mis annab sulle energiat juurde. Olgu selleks kalapüük, mediteerimine või kasvõi mõni töine ülesanne, mis sulle väga meeldib, kasuta neid energiavarude täiendamiseks. Igapäevaste tegevuste seas on palju selliseid toiminguid, mis energiataset pigem vähendavad, kuid teadlik enese boostimine hoiab sind tasakaalus.

Leia oma fookus

“Siinkohal meenutan tuntud ütlust: kui iga päev raiud ühte puud viis korda, siis lõpuks kukub puu ümber. Kui iga päev raiud viis korda erinevaid puid, saad vigase metsa.”

Harjuta liftikõnet

See on vajalik oskus nii müügitöös kui ka muus valdkonnas oma kompetentse müües. Kui suudad fokusseeritult lühikese ajaga oma mõtted välja öelda, on eesmärkide saavutamine lihtsam. Keegi ei viitsi tänapäeval kuulata ega lugeda pikki tekste, kust mõtet on raske leida – ole konkreetne ja sisukas. 

Arvesta Z generatsiooni omapäradega

Mõttekoht juhtidele - kas su eesmärgiks on tulemuste saavutamine või töötajal silma peal hoidmine, et ta ikka tööd teeks? Z ei taha istuda kontoris, kus teda segatakse või ta ei saa rahus tööd teha - ta tahab vedeleda kuskil kott-toolis või kohvikus ja oma eesmärke täita. Lase Z füüsiliselt vabaks ja ta võib veel rohkemgi teha kui ette nähtud.

Allikas

Inspiratsiooni labori üks esineatest Gerd-Kristjan Rungi räägib Radaris, kuidas kiire tõus Eesti suurimate joogimüüjate hulka algas emalt laenatud 50 eurost

Noor ettevõtja Gert-Kristjan Rungi rääkis saates «Radar», kuidas ta on üksi püsti pannud äri, mis on kiiresti tõusnud Eesti neljandaks vee- ja karastusjoogi müüjaks.

Vaata videot SIIT

 Rungi ettevõte GKR Trade on teinud kiire tõusu suuremate joogitootjate hulka. Rungi sõnul on nad toimetanud juba viis aastat, aga viimased kaks aastat on areng hästi kiire olnud. Tõus sai alguse sellest, et Rungi märkas, kuidas inimesed toovad reisidelt kaasa vitamiinijooke.

Selgus, et selliste jookide tootjaid pole maailmas üldse väga palju. Rootsi Vitamiin Well vee tootjaga võttis Rungi ühendust 2012 alguses ja alustas koostööd sama aasta mais. Ta oli sel ajal nii noor, et rõhutas koostööd alustades, et tal on tugevad partnerid.

«Olen tagantjärele  Vitamin Welli juhilt küsinud, et kuidas te usaldasite 19-aastasele poisile oma vee distributsiooni Eestis,» meenutas Rungi. «Ta ütles, et kui me läksime pitsakohta lõunale, siis sa sõid pitsat sellise entusiasmiga, et ma sain aru, et sellest asjast võib asja saada.»

Rungi enda välja mõeldud on energiavesi Belief. Kuuldes, kui palju Eesti IT-mehed joovad kohvi, kui palju tarbetult suhkrut manustavad, siis otsustasime teha energijavee, rääkis Rungi kofeiiniga rikastatud vee saamisloo. Belief on juba müügil viies riigis, juunis läheb esimene partii Austraaliasse.

Rungi äritegevus sai alguse juba teismelisena õpilasfirmast. «16-aastaselt lõin päris esimese ettevõtte. Alustasin 50 euroga, mille laenasin emalt,» meenutas Rungi. Firma tegi kelmikaid T-särke, mida müüdi lausa 1000 tükki. Näiteks Edgar Savisaare pildiga T-särgid meeldisid väga poliitikutele.

Rungi on Zlatan Ibrahimovici suur fänn ja viimased kaks aastat temaga ka koostööd teinud. «Ta on meie tootesaadik,» ütles Rungi, kellel on olemas ka Zlatani isikliku pühendusega särk.

Allikas

 

 

 

 

 

Vähem kui kahe nädala pärast toimuvas inspiratsioonilaboris räägib oma loo armastatud laulja ja näitleja Kristjan Kasearu

 

Kristjan räägib teemal "Vastuseid tuleb otsida enda seest mitte välismaailmast!"

Inpiratsioonilabori üks esinejatest on Eesti meistriliiga jalgpallur Kevin Rääbis, kes räägib kuidas ta jõudis jalgpallist kellade loomise juurde.

Tartu Tammeka jalgpallur Kevin Rääbis on juba aastaid olnud tegev modelli ja näitlejana, kuid nüüd astus mees oma brändi edendamisel uue suure sammu - nimelt on võimalik tellida Rääbise logoga käekellasid.

"Mul on hea meel teile teatada, et nüüdsest on minul oma brändiga kellad. Kui Sa tõesti arvad, et võiksid anda panuse ja olla osa minu edasisest jalgpallurikarjäärist ja samuti ka abiks brändi edendamisel, siis see kell on Sinule!" kirjutab Rääbis oma blogis.

Allikas

Inspiratsioonilaboris räägib oma loo CityMed hambakliiniku omanik ja "hambahaljas" Meeme Mõttus

 " ... pole olemas olukorda, mida ei saa lahendada ja kui on vajadus, siis tuleb leida lahendus" - see peegeldab Meeme suhtumist oma töösse. Tema kireks on inimestele kauni ja terve naeratuse loomine läbi keerukate ravijuhtude lahendamise koos loodust imiteeriva  tehnoloogiaga.

Dr.Meeme Mõttus on alates 1993 aastast tegutsenud aktiivselt uudsete tehnoloogiate ja ravimetoodikate arendamisega. Samuti on ta osalenud arvukatel rahvusvahelistel kursustel üle maailma ( Ameerika Ühendriigid, Shveits, Luxemburg, Monaco, Soome, Rootsi, Taani, Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa, Läti, Leedu jm). Lisaks peab ta kvaliteetseid koolitusi kolleegidele maailmas ja Eestis.  2000 aastal lõpetas Meeme Helsingi Ülikooli suu taastusravi magistrikraadiga.

Ta on selliste maailma suurimate tootjate: KaVo, BioHorizons, NobelBiocare, Ivoclar, Sirona Cerec, ravimetoodikate lektor implantoloogias, hambumuse taastamises ja proteesimise alal.

Kuna Tema kireks on innovatsioon ja kvaliteet, siis on Meeme lõpetamas oma uuringut ja PhD kraadi Tartu Ülikoolis teemal " Bioloogilised ja biokeemilised muutujad hambaimplantaatide ja erinevate kroonimaterjalide ning konstruktsioonide ümber". Hetkel on alustatud uue uuringu koostamisega, mis uurib põhjalikumalt teatud makromolekulide rolli ja pinnatöötluse mõju igemepõletikele ja lõualuule.

Mängutööstus kui tuleviku äri? Sellest räägib inspiratsioonilaboris EBS'i bakalaureuseõppe Ettevõtlus ja ärijuhtimise (BEB) õppekava juht Ülle Pihlak

Äripäev.ee kirjutas augusti keskel Soome noormehest, kellest sai tänu USA arvutimänguvõistluse esikoha saavutamisele miljonär. Kokku läks võitjate vahel jagamisele 24,7 miljonit dollarit. Tohutu summa, kuid vaid murdosa selles maailmas liikuvast rahast, mida Eestis miskipärast teenida ei taheta. Estonian Business School soovib seda uue õppemooduliga muuta.  

EBSi korraline dotsent ja Game Management mooduli juht Ülle Pihlak: Arvuti- ja mobiilimängud ei ole kaugeltki noorte või laste pärusmaa. Soome uurijate hinnangul on aktiivseim mängija hoopis 30-40aastane naine. Ameerika olulisemaid mängutootjaid ühendava Entertainment Software Associationi tellitud uuringu järgi mängib arvutimänge 48% üle 50aastastest ameeriklastest. Neist 80% teeb seda kord nädalas ja 45% iga päev. Nad mängivad, sest tunnevad, et mängus saavad nad olla edukamad kui tavaelus.  

Argielus muudavad takistused nad pahuraks, mängus suhtutakse takistustesse kui põnevatesse väljakutsetesse. Mänguelementide kasutamisest on kasu veelgi laialdasemalt. Neid saab kasutada sõjalises väljaõppes, turunduses, tervishoius. Tegelikult kõikjal.   Väga harva sünnib arvutimäng tasuta. Nende loomine on ettevõtlus, mis nõuab juhilt tavapärasest teistsuguseid oskuseid. Tuleb luua toode, mille eest keegi maksta ei taha, siseneda eriti suure konkurentsiga rahvusvahelisele turule, juhtida loovmeeskonda. Eesti tituleerib end küll IT-riigiks, kuid mitut rahvusvaheliselt tuntud siin sündinud arvuti- või mobiilimängu me nimetada oskame? Oleme justkui loobunud osalemast mitmemiljardilise käibega äris.  

Just see on põhjus, miks Estonian Business Schoolis alustab sügisest eraldi programm pealkirjaga “Game Management”, mille eesmärk ei ole õpetada mitte mängude arendajaid, vaid neid, kes suudavad loomise protsessi juhtida ja mängud kasumlikult turule viia.  

Ühtlasi on see võimalus, kuidas tuua ülikooliõpingute juurde neid, kes sellest seni kõrvale jäänud ja samas anda panus Eesti mängutööstuse arengusse. Me ju mängime, miks me sellega siis teenida ei taha?  

3 olulisemat küsimust ja vastust mängimisest ja mängude loomisest, mida mänguettevõtte juht endale esitama peaks.  

1. Miks inimesed armastavad arvutimänge? Vastuse ütlevad lapsed   
Esimesse klassi läheb laps suure õhinaga. Aastatega kipub see õhin aga kaduma ning heade tulemuste hinnaks on stress, kurbus ja pinged. Koolist väljalangemise põhjuseks kipubki olema tüdimus, väsimus ja vähene kaasatus. Iga puudumine, olgu siis põhjuseks haigus või laiskus, vähendab võimalust hakkama saada, motiveerib karistuse eest põgenema ja veelgi rohkem puuduma.  

Tänapäeval põgenetakse sageli virtuaalmaailma, mida pakuvad arvuti- ja mobiilimängud. Erinevalt koolist tegutsetakse mängumaailmas paremate tulemuste nimel uskumatu pühendumisega. Luuakse kogukondi, võetakse vabatahtlikult uusi ja raskemaid väljakutseid.  

Miks nii? Tajudes ebaõnnestumist elus või koolis, kogetakse edu mängus. Mängus õpitakse vigu tehes, paremaid lahendusi otsitakse eksides ilma, et sellele järgneks karistus. Ja see on lõbus. Lõbus tegevus on parem tööriist inimese arendamiseks kui mistahes kiitus või karistus. Miks ei võiks see olla võimalik ka koolis?  

Mänguelementide kasutamine õppetöös aitab õppijate tähelepanu hoida ja õpitavat paremini mõtestada. Kui tavalises õppetunnis on sageli aktiivne vaid kuulamine, siis mäng haarab ka teised meeled. Interaktiivsed mängud võimaldavad arendada sotsiaalseid oskusi, liikuvust, ruumilist mõtlemist, toimetulekut looduses. Võimalused on piiritud. Sarnastel põhjustel armastavad mänge ka täiskasvanud.  

2. Mis teeb mängust haarava ja kasuliku tegevuse?  
Mänguelemendid nagu tagasiside, eesmärkide püstitamine, edenemise kuvamine, julgustamine ja tulemuste võrdlemine teiste omadega on tavapärased. Samas punktid, virtuaalsed auhinnad ja edetabelid on kõige vähemolulisemad mänguelemendid. Punkte ja auhindu jagati juba oktoobrilastele ja ka tavaline kooli hindamissüsteem ei erine sellest, kui häbi ebaõnnestumisest kõrvale jätta.  

Palju olulisemad ja motiveerivamad elemendid on kaasahaarav mängu lugu, väljakutsed ja interaktiivsus. Lisaks eelpoolloetletutele on vaja selgeid reegleid ning valikuvabadust. Kõik see peab olema disainitud heal tasemel, et konkureerida tohutul videomängude turul. Võtmesõnaks heas mängus on "hea tunne".  

3. Kas mängud teevad vägivaldseks?   
Mängude vastased õigustavad oma seisukohta väitega, et enamik videomänge on vägivaldsed (muide, malet mängides tapetakse ka ettureid ja sõdureid) ja tekitavad sõltuvust (nagu näiteks ka šokolaad). Grupp teadlasi uuris rohkem kui 2 miljoni erinevatest maailmajagudest mängija käitumist situatsioonis, kus oli teada, et mäng lõppeb ja kõik kogutud punktid kaotatakse. Mängu tegelaste jaoks oli tegemist maailmalõpu simulatsiooniga. Kuna vastutust ei järgnenud, oli mängus kõik lubatud.  

Reegleid ei olnud. Tulemused näitasid, et massilist pandeemilist käitumist ei tekkinud. Valdav enamus mängijaid jättis lõpu lähenedes lihtsalt tegelaskujud hooletusse ja lõpetas kõrgematele tasemetele pürgimise. Vaid üksikud mängijad hakkasid mängu lõpus käituma antisotsiaalselt: tapma kaasmängijate tegelasi ja kasutama vestluses ebatsensuurseid väljendeid. Seejuures käitusid samasse kommuuni kuulunud mängijad sarnaselt. Seega ei põhjustanud mäng iseenesest agressiivsust, vaid mängijas pakitsev agressiivsus avaldus mängus.

Allikas

Inspiratsioonilaboris esineb tuntud blogija Paljas Porgand, et rääkida kuidas tema hobist sai töö

Paljas Porgand ütleb oma hiljutises blogipostituses "Tutvudes uute nägudega või andes intervjuud, ei jõua vestlus just kaugele areneda, kui küsitakse: “Aga kust sa raha saad? Millest sa ära elad?”

Tegemist on natuke liiga vanakooli mõtlemisega. Juba ammu oleme seljatanud aja, mil raha saab teenida vaid füüsilise tööga või olles aktiivselt kellegi alluvuses “tööpostil”. Maailmatuntud blogijad ja sotsiaalmeedia”staarid” teenivad miljoneid. Miks ei võiks me oma pisikesel kodumaal niisamuti sinnapoole liikuda?"

Loe edasi juba Paljas Porgand blogist.

Mängi Instagramis noorte inspiratsioonilabori mängu ja võida tutikas IPhone

 Postita instagrami pilt oma unistuste töökohast ning lisa #inspiratsioonilabor.

6. oktoobril 2017 loosime kõikide osalejate vahel välja iPhone SE. Võitja tehakse teatavaks Tallinna Ettevõtlusameti Facebooki lehel.